Gaasivalud ehk koolikud — mis need on?

Vastsündinu gaasivaludeks nimetatakse olukorda, kui igati terve laps muu nähtava põhjuseta sageli ja kõvasti nutab või karjub.

Sagedamate ja tugevamate gaasivalude all kannatavad eelkõige need lapsed, keda toidetakse kunstlike toidusegudega.

Pärast sündi on kõik beebi jaoks uus. Soojast ja pimedast emaüsast väljumise järel peab laps kohanema lugematu arvu muutustega. Esimene nendest muutustest on iseseisev hingamine. Ümbritsevast keskkonnast tuleb pidevalt ja ohtralt uusi kummalisi signaale – helisid, valgust ja lõhnu. Hoolimata kõigest sellest ümbritsevast mürast peab laps õppima palju uusi asju – kuidas imeda, süüa, pissida, kakada ja sooja hoida. See on vastsündinu jaoks täiesti uus ja tundmatu olukord, mis tähendab tema närvisüsteemile tohutut stressi. Seda perioodi nimetatakse vastsündinu neurohormonaalse kohanemise perioodiks.

Continue reading “Gaasivalud ehk koolikud — mis need on?”

Häll – palju rohkem kui ainult kiikuv ase

Ammustest aegadest on lapsed hällis maganud. Tänapäeval on häll, mille kasutusiga üsna lühike, oma otstarbe ning populaarsuse justkui kaotanud. Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Kristina Allik uuris oma lõputöös hällitamise mõju lapse füüsilisele ja vaimsele arengule. Tulemused on mõtlemapanevad: lapse kiigutamine on midagi märksa enamat kui lihtsalt kiigutamine – see mängib olulist rolli lapse heaolus ning tasakaalukas arengus.

Continue reading “Häll – palju rohkem kui ainult kiikuv ase”

Lapsed, kellele antakse küll süüa, aga vähe armastust, arenevad aeglaselt

Õnnelikud lapsed: just seda soovivad kõik vanemad. Ja ainus, mida nad tahavad, on avastada see imeline valem, mis kindlustaks nende poegade ja tütarde õnne. Lastepsühholoog Peter Adriaenssens on sel teemal kirjutanud mitu raamatut. Milline on tema retsept eduks? Tunnusta oma last sellisena, nagu ta on ning mähi ta sooja kindlustunde sisse. Nähtav õnn on rajatud alateadlikule õnnele, mida tugevdavad lapsevanemate tingimusteta lubadused oma lastele: „Ma olen sinu jaoks alati olemas, kus sa ka ei oleks või mida sa ka ei teeks.“ Sinu vanemate hääl on alati sinuga.

Continue reading “Lapsed, kellele antakse küll süüa, aga vähe armastust, arenevad aeglaselt”

Laps ja palavik

Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38°C. Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati ravida.

Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv viirusinfektsioon, mis ei ole lapsele ohtlik. Mõnikord tõuseb kehatemperatuur vaktsineerimise järgselt, imikutel ka üleliigsete riiete tõttu. Samas võib palavik viidata raskele haigusele ning seetõttu on oluline osata last palaviku perioodil jälgida ja põetada.

Continue reading “Laps ja palavik”

Kui laps jääb haigeks

Lapse haigestumisel on vanemad murelikud ning mõtlevad kohe ravimitele, mida lapsele anda. Hoopis vähem pööratakse tähelepanu haige lapse režiimile ja õigetele hooldusvõtetele.

Kui laps tunneb end halvasti, kaebab pea- või kõhuvalu, oksendab või tal on palavik, siis tuleb talle selga panna öösärk või pidžaama ja jätta laps voodisse. Väga tihti tekib lapsel palavik. See on enamasti organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja kohe ravimitega alandada. Kui keha ja käed-jalad on soojad, siis tuleb lapsele selga jätta minimaalne kehakate ja püüda last jahutada. Palaviku alanedes võib ette tulla tugevat higistamist ning siis tuleb vahetada ihupesu ning voodilinu.

Continue reading “Kui laps jääb haigeks”

Lapsel on palavik

Lapseeas on haigeksjäämine üsna tavaline. Palavik ja valu on tegelikult kaks tõhusat ja täiesti loomulikku kaitsemehhanismi.

Paljud lapsed ja nende vanemad teavad hästi, mida tähendavad köha, halb enesetunne, kurgu- ja kõrvavalu. Need seonduvad sageli nutmisega, sest paljude haigustega kaasnevad palavik ja valu. Palavik ja valu on tegelikult kaks tõhusat ja täiesti loomulikku kaitsemehhanismi. Palavik toetab organismi immuunsüsteemi tööd ja valu on hoiatussignaal, mis kaitseb haiget või viga saanud kehapiirkonda ja laseb sel puhata, aidates nii kaasa selle paranemisele.

Continue reading “Lapsel on palavik”

Miks beebi nutab ?

On üldteada, et imikud nutavad üsna sageli. Esimestel elukuudel nutavad lapsed peamiselt siis, kui kõht on tühi, aga ka siis, kui nad tunnevad ennast üksijäetuna, neil on külm või palav, mähkmed on märjad või neil on ebamugav. Nutt on enamasti rahulolematuse märk ja ühtlasi appikutse – üldreeglina suudavad imikud ennast väljendada ju ainult nutu abil.

Continue reading “Miks beebi nutab ?”